VEREVI RANNAHOONE VÕISTLUS

IDEE JA INSPIRATSIOON

Tulemus: Rahvahääletuse lemmik

Oma töös oleme analüütiliselt lähenenud antud konkursialale kui lahutamatule osale Elva linnakoes. Oleme lähtunud kogu ranna-ala vaimust ja selle potentsiaali vabastamisest Elva kultuuriruumis.

Elvalase kui ka külalise silmade läbi on Verevi rand värav puhkuse veetmiseks, lõõgastumiseks ning aja mahavõtmiseks. Koht, mis pakub oma mitmekesise loodusega inspiratsiooni ja julgust loominguliseks eneseväljendamiseks.

Projektala asub Elvas Verevi linnaosas Verevi järve kaldal ja on osa Elva-Peedu metsapargist. Kontaktvööndis asuvad Elva haigla, lasteaed, Verevi motell, ning ala on ümbritsetud hajusalt küll pikema küll lühema ajalooga eramutega. Elva ümbruses on ohtralt järvi. Arbi järve korrastatud ümbrus on linna peaväljakuna toimiv. Verevi järve vastaskallas on soine ja puutumatu.

Elva kujunemine kuurordiks toimus 19. saj. teises pooles, mil rajati Tartu – Riia – Peterburi raudtee ning suvesakstele ehitati esimesed suvilad. 20. saj. alguses ehitati Elvasse Vene professorite suvemajad, samal ajal aina süvenes eestlastest suvitajate osatähtsus. 1930ndatel aastatel oli kõige armastatum promeneerimise võimalus raudteejaama rongile minejaid saatma ja rongilt tulijaid vaatama. Selleks jalutuskäiguks sätiti ennast ilusasti riidesse. Elva raudteejaama perrooni kutsuti nn Nevski prospektiks, kuna Peterburi puhkajaid oli Elvas rohkesti.

Elva sai linnaõigused 1938. aastal, olles selleks ajaks juba suure tähtsusega kuurortlinn. Eesti kuurortide ajalugu algab Kadriorus 19. saj. alguses. Sajandi vältel lisanduvad sellele Haapsalu, Pärnu, Kuresaare, Narva-Jõesuu ja 1890. aastal ka Elva, olles esimene magevee kuurort teiste mereäärsete kõrval.

Eesmärk on Verevi järvest kujundada ajatu kuurortlinna vääriline rannapuhkuse ala. Luua võimalused aktiivseks seltskondlikuks rannapuhkuseks nii elvalastele kui ka Elva külalistele. Luua kujundus, mis on maastikus juba kaugelt kutsuv ja meelitab peatuma. Vaatama, mis toimub. Seda toetab olulisemate lähenemissuundade kutsungitena pilku püüdvaid maamärke, mis paistavad nii päeval kui ka õhtupimeduses.

Pakutakse kohaspetsiifiline, polüfunktsionaalne ja olevat (loodus-)keskkonda arvestav lahendus Verevi järve rannahoonele ja seda ümbritsevale maastikule. Lähtutud on säästva planeerimise põhimõtetest ning ideest võimalikult vähese ruumilis-ehitusliku sekkumisega saavutada peenetundeline, samas julge vormikeelega inim-mõõtmeline ning kasutajasõbralik tulemus.

Verevi järv on ümbritsetud kaunist ja mitmekesisest loodusest. Olemasolevat keskkonda käsitletakse õrnalt ja tundlikult, põhimõttega "nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik", mille tulemusena on valminud loodusega arvestav ja minimaalselt sekkuv töö, mis on inspireeritud Verevi järve ümbruse looduskeskkonnast ja Elva kui kuurortlinna kujunemisloost. Pakutav toetab kohalviibija vaimu ja füüsise harmooniat. Välisruum oma funktsioonidega täiendab sportlikku (jooksurada, seiklusrada, spordiväljakud jne) ja lõõgastavat tegevust (olemistaskud, päikeseterrass, veesilmad), mängulist avastamist (keskkonnaharidus, mitmekesised mängualad) ning pidulike sündmuste läbiviimist. Sidusust ümbritseva linnaruumiga on parandatud vaadete avamise, turvaliste ja meeldivate juurdepääsude ning polüfunktsionaalselt atraktiivsete puhkealade näol.

Ranna südamesse on koondunud uus rannahoone restorani, jäätisekohviku ja saunaga. Peasissepääsu esine miniväljak võimaldab vabaõhu väljapanekuid teha. Ranna südamik on raamitud laudteedega, mis loovad lisaväärtust ja tekitavad rohkem ruumi nii jalutamiseks kui ka istumiseks, säästes võimalikult palju liiva-ala peesitajatele. Rannahoone terrassilt avaneb hea vaade järve peale installeeritavale ajutisele välikinole. Lastele on hullamiseks mõeldud kolmest küljest laudteega piiratud mänguala, mida ilmestavad ronimispoid liival ning vett pritsiv tunnel, mille alt on lõbus läbi joosta. Terrassidel ja kauni väärtusliku männi lähedasel kuumaastikul saavad end mõnusalt tunda igas vanuses külastajad. Olemasolevale madalama veega suplusbasseinile on lisatud kaks laia liumäge ja vees turnimist julgustavad mängupoid. Kogenum ujuja saab end proovile panna teisel pool suplusbasseini, kus on lisaks sügavamale veele ka 50 m rajad ja uhiuus projekteeritud 2 tasandiga vettehüppetorn. Üle vana ja uut terrassi ühendava õhulise terrass-silla minnes võib joosta otse trepist üles läbi Verevi järve ukse, mis lõppeb, muidugi mõista, vees. Spordihuvilistele on lisaks olemasolevatele võrkpalliväljakutele lisatud virgestuselemente soodustamaks aktiivse puhkuse veetmist.

Hoone paikneb projektala keskel kahe suure tähendusega Tartu ja Supleranna tänavate sõlmpunktis tänavate poolt justkui reljeefi peitunud, samas järve poolsele küljele maksimaalselt avatud. Linnaruumiliselt paikneb uus hoone ehitusala põhjapoolses osas, võimaldades lõunasuunalt ära kasutada olemasoleva välisruumi väärtusi. Hoone on paigutatud põhimõttel, et valgust enam võimaldavad alad asuvad lõuna pool, kust ilusamate ilmadega pääseb terrassile või rõdule päikest nautima. AEGAVEEL rannapaviljoni hoone peasissepääsud on ida- kui lääneküljes, avades ennast tänavaruumile ja järvele. Suurem fassaad on Verevi järve poolt jälgitav, mis loob sellega suurema esinduslikuma visuaali. Töös kasutatakse ära maksimaalselt olemasolevaid looduslikke vorme, pannes need arhitektuuriga koos mängleva kergusega ruumiliselt kõlama.

TELLITUD: ARHITEKTUUR I MAASTIKUARHITEKTUUR