JÄNES

KONTAKT

  • BÜROO

    VNDL ARHITEKTUUR OÜ

  • AADRESS

    Laki 30 I  12915  I  Tallinn  I  Eesti

  • EMAIL

    info [at] vndl.ee (info[at]vndl[dot]ee)

  • TELEFON

    +372 53 32 50 60

  • MTR KOOD

    EEP004645

  • REGISTRIKOOD

    16287371

  • KMKR number

    EE102675715

 

PARTNERID I KOOSTÖÖ

Kui Teid huvitab VNDL  arhitektuuribüroo käekäik või näete võimalust meiega partnerlussidemete loomiseks/koostöö tegemiseks, võtke meiega julgesti ühendust. Kui meie mõtteviis ja maitsemeel ühilduvad teie omadega ja näete, et üheskoos saame luua paremat elukeskkonda/arhitektuuri, siis oleme alati valmis uuenduslikeks muudatuseks.

 

TELLIJA I PROJEKT

Inimesed, kes tahavad midagi muud / teistsugust, tahavad olla erinevad, olla silmapaistvad, siis olete jõudnud õigele veebisaidile. Siit saavad alguse teie kodu, ärihooned ja innovaatilised ideed väliruumide jaoks. Kõike kunsti ja disainiga seonduvat leiab alati VNDL-i meeskonnast.

 

MÕTTEAINE I ARHITEKTUURIST JA LOOMUSEST

1. "Iga kunstitöö pakub rõõmu. Kurbusest ei tule kunstiteost. Kõige aluseks on oskus rõõmu tunda."

2. "Vorm ei järgi kunagi funktsiooni, vaid hoopis suunab seda, raamides funktsiooni elementide omavahelisi suhteid. Vormil ei ole kuju ega mõõtmeid; ta pole see, mida nähakse; ta on vaid selle algus, mida edaspidi nähakse. Ainult kujundamise kaudu muutub vorm teostatavaks, funktsioneerivaks."

3. "Meie linnade ja keskkonna allakäik, niipalju kui see puudutab arhitektuuri, on põhjustatud peamiselt suurtest arhitektuuribüroodest, kes on ükskõiksed tõelise arhitektuuri väärtuse ja olemuse suhtes. Sellise turukäitumise tõlkes muutuvad elukutsed äriks, mis suruvad alla individuaalsed talendid ja kavatusused- kvaliteet asendatakse kvantiteediga. Arhitektuur eraldatakse linnaehitusest ja linnaplaneerimisest; sellega tõugatakse noored andekad arhitektid, kes selliseid töösuhteid ei tunnusta, lihtsalt kõrvale.

On ilmne, et tuleks teha mõni suur muudatus, mis aitaks muuta poliitiliste  juhtide moraali ja tõekspidamisi vastuvõtlikumaks kõikide inimeste soovide suhtes. Tänased linnad seisavad teelahkmel: suunataju on kadunud. Esitatud ja teostatud ümberkujundusplaanid ning liiklusskeemid on vaid korrektiivid, mille aluseks on väärad eeldused ja linnaelu eiramine. "

4. "Arhitekt suudab väljendada oma kunstilisuse olemust ja süsteemi vaid siis, kui käsitleb probleemi osana tervikust. Pagendatuna spetsialiseerumise niššidesse, muutub ta üheks paljudest kaastöötajatest, hakkab kavandama vaid terviku osi ega paku maailmale midagi peale juhuslikest asjaoludest tingitud lahenduste. Arhitekti süvenemine ehitise või muu kavandatava objekti olemusse on sügavam, kui ta tegutseb rohkem soovi kui vajaduste ajel.

Arhitektuurne tava on see, mis annab loojale- kunstnikule, arhitektile või insenerile- võime oma töö tulemust ette näha."

Louis  I. Kahn

 

Teenused

DETAILPLANEERING
Detailplaneeringuga antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete juurdeehituste tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ning olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ning leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks. Lühidalt öeldes jagab detailplaneering maa-ala kruntideks, määrab krundile ehitusõiguse, piiritleb selle ala krundil, kuhu võib ehitada hooneid jms. Detailplaneeringu alusel koostatakse ehitusprojekt uutele hoonetele, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned.Detailplaneering on ka uute hoonete püstitamise aluseks.
ARH. PROJEKTEERIMINE
Arhitektuurse projekteerimise eesmärk on välja töötada mahuline terviklahendus, ühendades tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused.

1. Eskiis – mille alusel on võimalik saada ülevaade, kuidas hakkab ruum ja tema ümbritsev keskkond tööle. See tähendab, et välja on töötatud hoone maht, ruumide plaanilahendus ja fassaadide materjalikäsitlus.
2. Eelprojekt – käsitleb konstruktsioonide ja viimistlusmaterjalide täpsemaid lahendusi ja osaliselt ka insenertehnilisi põhimõtteid. Arhitektuurse eelprojekti alusel on võimalik taotleda ehitusluba.
3. Põhiprojekt – koosneb insenertehnilisest, konstruktsioonide ja sisekujunduse projektist. Koostatud arhitektuurse põhiprojekti alusel on üldjuhul võimalik ehitada ja võtta ehituspakkumisi.
4. Tööprojekt – täpsustatakse arhitektuurset põhiprojekti detailideni ja määratakse kindlaks objekti rajamiseks konkreetsed tooted ning seadmed. Arhitektuurne tööprojekt on ehitamise alus.
BIM PROJEKTEERIMINE
BIM on lühend protsessist nimega Building Information Modelling ehk informatsioonil mudel.
Visualiseerides ehituse kõik detailid, on 3D mudel kogu projekti aluseks. Sellega veendutakse, et kõik on nagu peab, enne kui projekti päriselus realiseerima hakatakse.
BIM 3D mudel sisaldab kihtide kaupa metainfot, mida osapooled saavad sujuvalt ja sünkroniseeritult muuta. See on osapoolte infovahetus, mille käigus selguvad parimad lahendused. Andmete muutmisel on koheselt näha erinevate arhitektuursete või insenertehniliste lahenduste mõjud; simulatsioonidega saab ettekujutuse liikumiste trajektooridest, õhuvooludest, päevavalguse osakaalust, vaadetest interjöörist väliskeskkonda jne. Iga ehitusprojekt sisaldab suurel hulgal infot alates materjalidest ja hindadest kuni halduskulude ja oodatava “elueani” välja. BIM mudeli kaudu saab ette näha ja ennetada ka võimalikke probleeme tulevikus.

MAASTIKUARHITEKTUUR
Maastikuarhitektuuri objektiks on kogu välisruum – nii linnas kui maal. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, säilitades ja esile tuues maastikuväärtusi ning võttes seejuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastik ühendab kogu arhitektuuri valdkonda – olles maastikuarhitektile objektiks, hoonearhitektile asukohaks ja sisearhitektile vaatesihiks.
3D VISUALISEERIMINE
Renderdamine on ettevalmistatud stseenist tegeliku 2D pildi või animatsiooni loomise viimane protsess. Seda saab võrrelda pildistamise või stseeni filmimisega pärast seda, kui seadistamine on reaalses elus lõppenud. Välja on töötatud mitu erinevat ja sageli spetsialiseerunud renderdamismeetodit. Ühe pildi / kaadri renderdamine võib kesta sekundi murdosast kuni päevani. Üldiselt sobivad erinevad meetodid kas fotorealistliku renderdamise või reaalajas renderdamise jaoks.
SISEARHITEKTUUR
Sisearhitektuuris tegeletakse ruumiga, mis inimest kõige vahetumalt ümbritseb. Õpitakse, kuidas luua inspireerivaid, paindlikke, säästlikke ning kaasaegseid ruume inimesele elu igaks etapiks, lapsepõlvest vanaduseni. Hea ruum sünnib teravast konteksti tajust, põhjalikust materjali tundmisest ning tugevatest tehnilistest oskustest, ent ka teadmistest ruumiloomet toetavates valdkondades.
Sisearhitektid on tundlikud ja tähelepanelikud nii kultuuri- kui ruumikonteksti suhtes, kuna parim ruum sünnib seest väljapoole teadmistest ja tehnilistest oskustest, võimest küsida õigeid küsimusi ja leida inspiratsiooni olemasolevast.