Detailplaneeringuga antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete juurdeehituste tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ning olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ning leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks. Lühidalt öeldes jagab detailplaneering maa-ala kruntideks, määrab krundile ehitusõiguse, piiritleb selle ala krundil, kuhu võib ehitada hooneid jms. Detailplaneeringu alusel koostatakse ehitusprojekt uutele hoonetele, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned.Detailplaneering on ka uute hoonete püstitamise aluseks.

Arhitektuurse projekteerimise eesmärk on välja töötada mahuline terviklahendus, ühendades tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused.

1. Eskiis – mille alusel on võimalik saada ülevaade, kuidas hakkab ruum ja tema ümbritsev keskkond tööle. See tähendab, et välja on töötatud hoone maht, ruumide plaanilahendus ja fassaadide materjalikäsitlus.
2. Eelprojekt – käsitleb konstruktsioonide ja viimistlusmaterjalide täpsemaid lahendusi ja osaliselt ka insenertehnilisi põhimõtteid. Arhitektuurse eelprojekti alusel on võimalik taotleda ehitusluba.
3. Põhiprojekt – koosneb insenertehnilisest, konstruktsioonide ja sisekujunduse projektist. Koostatud arhitektuurse põhiprojekti alusel on üldjuhul võimalik ehitada ja võtta ehituspakkumisi.
4. Tööprojekt – täpsustatakse arhitektuurset põhiprojekti detailideni ja määratakse kindlaks objekti rajamiseks konkreetsed tooted ning seadmed. Arhitektuurne tööprojekt on ehitamise alus.

BIM on lühend protsessist nimega Building Information Modelling ehk informatsioonil mudel.
Visualiseerides ehituse kõik detailid, on 3D mudel kogu projekti aluseks. Sellega veendutakse, et kõik on nagu peab, enne kui projekti päriselus realiseerima hakatakse.
BIM 3D mudel sisaldab kihtide kaupa metainfot, mida osapooled saavad sujuvalt ja sünkroniseeritult muuta. See on osapoolte infovahetus, mille käigus selguvad parimad lahendused. Andmete muutmisel on koheselt näha erinevate arhitektuursete või insenertehniliste lahenduste mõjud; simulatsioonidega saab ettekujutuse liikumiste trajektooridest, õhuvooludest, päevavalguse osakaalust, vaadetest interjöörist väliskeskkonda jne. Iga ehitusprojekt sisaldab suurel hulgal infot alates materjalidest ja hindadest kuni halduskulude ja oodatava “elueani” välja. BIM mudeli kaudu saab ette näha ja ennetada ka võimalikke probleeme tulevikus.

Maastikuarhitektuuri objektiks on kogu välisruum – nii linnas kui maal. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, säilitades ja esile tuues maastikuväärtusi ning võttes seejuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Maastik ühendab kogu arhitektuuri valdkonda – olles maastikuarhitektile objektiks, hoonearhitektile asukohaks ja sisearhitektile vaatesihiks.

Renderdamine on ettevalmistatud stseenist tegeliku 2D pildi või animatsiooni loomise viimane protsess. Seda saab võrrelda pildistamise või stseeni filmimisega pärast seda, kui seadistamine on reaalses elus lõppenud. Välja on töötatud mitu erinevat ja sageli spetsialiseerunud renderdamismeetodit. Ühe pildi / kaadri renderdamine võib kesta sekundi murdosast kuni päevani. Üldiselt sobivad erinevad meetodid kas fotorealistliku renderdamise või reaalajas renderdamise jaoks.

Sisearhitektuuris tegeletakse ruumiga, mis inimest kõige vahetumalt ümbritseb. Õpitakse, kuidas luua inspireerivaid, paindlikke, säästlikke ning kaasaegseid ruume inimesele elu igaks etapiks, lapsepõlvest vanaduseni. Hea ruum sünnib teravast konteksti tajust, põhjalikust materjali tundmisest ning tugevatest tehnilistest oskustest, ent ka teadmistest ruumiloomet toetavates valdkondades.
Sisearhitektid on tundlikud ja tähelepanelikud nii kultuuri- kui ruumikonteksti suhtes, kuna parim ruum sünnib seest väljapoole teadmistest ja tehnilistest oskustest, võimest küsida õigeid küsimusi ja leida inspiratsiooni olemasolevast.